Alates 01.01.2020 on alampalk kuus 584 eurot (2019. a. oli 540 eurot). Töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot (2019.a. oli 3,21 eurot). Alampalka (ehk miinimumpalka) peab maksma täistööajaga töölepingu alusel töötavale inimesele. Alampalgaga on seotud nt. elatisrahad, vanemahüvitised, lasteaiatasud. Alates 01.01.2020 on sotsiaalmaksu miinimummäär 540 eurot, minimaalne makstav...
Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 4 lg 5 ja § 50¹ alusel regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamaksmisel füüsilisele isikule kuulub täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7% (TuMS § 41 p 7²). Tulumaks kuulub kinnipidamisele nii...
Alates 01.01.2019 on alampalk kuus 540 eurot (2018. a oli 500 eurot). Alampalka (ehk miinimumpalka) peab maksma täistööajaga töölepingu alusel töötavale inimesele. Alampalgaga on seotud nt. elatisrahad, vanemahüvitised, lasteaiatasud. Alates 01.01.2019 on sotsiaalmaksu miinimummäär 500 eurot, minimaalne makstav sotsiaalmaks kuus on 165 eurot (2018.a. oli sotsiaalmaksu miinimummäär...
Alates 01.juunist 2019 muutub töötajate registreerimine töötajate registris (TÖR). Eesmärk on koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat ning korraldada registripõhine rahvaloendus. Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kes peavad tegema kandeid TÖR-i. Olulisemad muutused: Tööandjale lisandub kohustus kanda TÖR-i töötaja ametinimetus riigisisese ametite klassifikaatori alusel, kui...
Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis,...
Töötajate tööle ja koju transportimisega seotud kulude kompenseerimist reguleerib tulumaksuseaduse § 48 lõige 5¹. Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Selle rakendamisel tuleb lähtuda asjaolust, et tööandja poolt on...
01. jaanuaril 2018 jõustunud seadusemuudatused muudavad ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksustamist. Muudatuste eesmärk on soodustada FIE-na tegutsemist, luues FIE-le äriühinguga sarnase maksuõigusliku keskkonna. FIE-d saavad ettevõtlustulust maha arvata vastuvõtu- ja reklaamikulud ning tasutud sotsiaalmaksu. Samuti on FIE-l võimalus maha arvata tervise edendamise kulusid ja lähetuse...
Varjatud kasumieraldisena tuleb maksustada kontserni emaettevõtjale või emaettevõtja teisele tütarettevõtjale ehk sõsarettevõtjale väljaantud laen, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 502 lg 1). Selleks, et otsustada, kas emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud...
Alates 01.01.2018 on ettevõtlusega tegelev isik kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima, kui tema maksustatav käive (v.a põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 euro piiri (kuni 2017. aasta lõpuni on piirmäär 16 000 eurot). Sellest piirmäärast allapoole jääv ettevõte võib end soovi korral samuti käibemaksukohustuslaseks registreerida,...
Kui sõiduauto loeti soetamisel ainult ettevõtluses kasutatavaks nn 100% autoks ja arvati ostuhinnalt sisendkäibemaks maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul arvates selle soetamisest või müügiks soetatud sõiduauto enda ettevõtluses kasutusele võtmisest hakatakse seda kasutama ka isiklikeks sõitudeks, siis: kui sõiduauto soetatakse 2018. aastal või...
