10 jaan. Varjatud kasumieraldise maksustamine
Varjatud kasumieraldisena tuleb maksustada kontserni emaettevõtjale või emaettevõtja teisele tütarettevõtjale ehk sõsarettevõtjale väljaantud laen, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 502 lg 1).
Selleks, et otsustada, kas emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laen on käsitatav varjatud kasumi jaotamisena või mitte, tuleb hinnata ettevõtja majandustegevust tervikuna.
Hindamaks laenu vastavust tavapärastele tingimustele, tuleb eelkõige tähelepanu pöörata:
- laenu tagasimakse tähtajale ja
- laenusaaja võimele saadud laenu tagasi maksta.
Maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Hinnates tagasimaksmise tõenäosust analüüsitakse laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani ja muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu.
Laen, mis on algselt ettevõtlusega seotud, võib pärast laenulepingu tingimuste hilisemat muutmist (näiteks tagasimakse tähtaja pikendamine vms) osutuda ettevõtlusega mitteseotuks ning kuulub siiski tulumaksuga maksustamisele.
Emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenud, mis ei ole varjatud kasumieraldisena maksustatud, ja tagastatud laenud tuleb deklareerida maksudeklaratsiooni vormil INF 14 (TuMS § 565).
Vormi INF 14 esitavad residendist äriühingud ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvad püsivad tegevuskohad iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (TuMS § 565).
Pikemalt loe siit maksuameti kodulehelt.